Rhodose saar

Rhodos
	Akropol Lindoses
Ümbritseb	Egeuse meri
Saarestik	Dodekaneesid
Koordinaadid	36° 10′ N, 27° 55′ E
Pindala	1400,684 km²
Pikkus	79,7 km
Laius	38 km
Rannajoone pikkus	220 km
Kõrgeim koht	Attávyros (1215 m)
Elanikke	115 290 (2011); 82,3 in/km²

See artikkel räägib saarest; linna kohta vaata artiklit Rhodos (linn)

Rhodos (vanakreeka keeles ῾Ρόδος, uuskreeka keeles Ρόδος 'rooside saar') on suur Kreekale kuuluv saar Egeuse meres Väike-Aasia poolsaare edelaranniku lähedal. Kárpathose väin eraldab seda edelas Kárpathose saarest.

Rhodos on Dodekaneeside suurim saar nii pindala kui ka rahvaarvu järgi. Saare peamine linn ja vallavalitsuse asukoht on Rhodose linn.

Rhodos on põllumajanduseks soodsa kliima ja rikkaliku taimestikuga saar.

Rhodosel asuv keskaegne Rhodose linn kuulub aastast 1988 UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ajalugu

Vana-Kreeka

Pikemalt artiklis Vana-Kreeka

Saare hõivasid umbes 1400 eKr ahhailased, seejärel umbes 1000 eKr doorlased. Doorlased jagasid saare kolme linna – Lindose, Ialysose ja Kameirose – vahel, mis seejärel moodustasid koos Halikarnassose, Knidose ja Kosiga dooride heksapolise (kr.k. `kuue linna liit`). Erakordselt hea asendi tõttu (Aasiasse ja Egiptusesse viivate mereteede läheduses) sai Rhodos peagi tähtsaks kauplemiskohaks. Eriti kiiresti tõusis esile Lindos. See asutas kaks kolooniat – Rhegiumi ja Gela. Saarelt veeti juba varakult välja keraamikatooteid, eelkõige loomaornamentfriisiga Rhodose vaase. Rhodosel olid tihedad sidemed Egiptusega, seda tõendavad muuhulgas Rhodose palgasõdurite jäetud raidkirjad Abu Simbelis.

6. sajandil eKr sai Lindoses türanniks Kleobulos (hiljem arvati ta seitsme targa hulka). Pärast vabanemist lühikest aega kestnud Pärsia ülemvõimust kuulusid saare linnad Ateena Mereliitu; 411–407 eKr suutsid end uuesti iseseisvaks võidelda.

Kolmest vanast linnast rajati ühtne riik ja saare põhjaossa asutati uus pealinn Rhodos, mis kavandati Hippodamose plaani järgi ehitatud Pireuse eeskujul. Sellest alates arenes Rhodos nii öelda maailmakaubanduse keskusena kiiresti. Eriti kasulikuks osutusid sidemed edasipürgiva Aleksandriaga. Pärast Aleksander Suure surma püüdis Rhodos hellenistlike monarhiriikide vahelises võimuvõitluses sõltumatust säilitada ja ranget erapooletust hoides oma kaubandust ohust säästa.

Rhodose mereõigust tunnustati Rooma keisririigi ajani.

Diadohhide sõdade ajal 305–304 eKr piiras Rhodost Demetrios Poliorketes, kuid ei suutnud pealinna alistada. Võidu jäädvustamiseks lasksid rhodoslased Lindose Charesel luua saare peajumala Heliose umbes 37 m kõrguse pronkskuju ja paigutasid selle sadamasuudmesse. See Rhodose koloss, mida peetakse üheks seitsmest maailmaimeks Rhodos, hävis 227 eKr maavärisemise ajal.

Rhodose skulptuurikoolkond oli ka hiljem kuulus (Farnese härg, Laokooni grupp), Rhodos sai Ateena ja Aleksandria järel tähtsaks kreeka kultuuri keskuseks. Seal tegutses kuulsaid kirjanikke, filosoofe ja õpetlasi (Apollonias, Panatitios, Poseidonios), asutati retoorikakool. Rhodos muutus seetõttu populaarseks kohaks, kus õppisid eelkõige noored rooma ülikud (Tiberius, Gracchus, Pompeius, Cicero, Caesar, Lucretius, Tiherius).

Rooma toetamise eest Seleukiidide riigi alistamisel, Rooma-Pärsia sõdades sai Rhodos oma senisele Väike-Aasia valdusele Peraeale lisaks Kaaria ja Lüükia, kuid suurem osa neist kaotati pärast Kolmandat Makedoonia sõda.

Rängalt tabas Rhodost vabasadama asutamine Delosel 166 eKr, seda näitab sadamatollidest saadud sissetulekute järsk langus (1 miljonist 150 000 drahmini). 164. aastal eKr sai Rhodosest Rooma liitlane.

Pontose kuningas Mithridates VI piiras tulemusteta Rhodost 88. aastal eKr. 42. aastal eKr vallutas Rhodose Cassius, mille järel viidi palju kunstiteoseid Rooma, sealhulgas kuulus Laokooni grupp. Ka Rooma keisririigi ajal säilitas Rhodos näiliselt iseseisvuse ja osaliselt ka rikkuse.

Pärast mitut valitsejate vahetumist läks saar 1309. aastal Malta ordu valdusse, mille valitsuse ajal sai Rhodose linn tänapäevalgi vaatamisväärse keskaegse ilme. Linna antiikaegseist ehitistest on silmapaistvad Aphrodite tempel (3. sajandil eKr), mitme templi varemed akropolil, staadion ja odeion.

Vaata ka

Välislingid

Rhodose saar – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis