Perseus – Vikipeedia Mine sisu juurde

Perseus

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib tegelaskujust vanakreeka mütoloogias; tähtkuju kohta vaata artiklit Perseus (tähtkuju), Makedoonia kuninga kohta vaata Perseus (Makedoonia).

Perseus oli Zeusi ja Argolise kuninga Akrisiose tütre Danae poeg.

Oraakel ennustas Akrisiosele, et tolle tapab kord tema oma tütre poeg. Danael lapsi ei olnud. Et asi nii jääkski, pani Akrisios ta luku taha pronksist või vasest keldrisse. Ent Zeus läks tema juurde katuseaugu kaudu kuldse vihmana ning varsti sündis Perseus.

Akrisios ei tahtnud oma järeltulijate tapmisega enda peale jumalate viha tõmmata, vaid saatis nad kirstus merele. Zeusi palvel vaigistas Poseidon mere ning ema ja laps jäid ellu. Nad uhuti Seriphose saarele, kus nad leidis kuningas Polydektese vend kalur Diktys, kes kasvatas poisi üles. Millegipärast Danae ei abiellunud Diktysega.

Kui Perseus oli juba suur, avastas Polydektes, et Danae on ikka veel väga ilus naine, tahtis temaga abielluda ja ahvatles Perseust gorgo Medusa pead tooma minema, et teda eest ära saada. Jumalate abiga Perseus seda suutiski.

Kõigepealt läks Perseus Delfi oraakli juurde, kes käskis minna Dodonasse, maale, kus elasid kõnelevad tammed, mis kuulutasid Zeusi tahet. Sealsed elanikud ei teadnud, kus gorgod elavad.

Kui Perseus sellest asjatust käigust masendusse sattus, läksid tema juurde Hermes ja Athena. Hermes andis talle erilise mõõga, millega oli võimalik Medusa nahka läbi raiuda, Athena kilbi, mis hästi peegeldas. Hermes rändas koos Perseusega üle Okeanose jõe ja juhatas ta hämarale maale graiade juurde.

Graiad olid kolm vanaeite, kellel oli kokku vaid üks silm. Perseus haaras silma enda kätte ning sundis graiasid talle gorgodest, oma kolmest kohutavast õest rääkima. Nad rääkisid, et otsene pilk Medusa näole muudab iga elusolendi kohe kiviks. Kaks gorgot olid surematud, ainult Medusa oli surelik.

Järgmiseks viis Boreas nad Hüperboreasse lahke õnneliku rahva juurde, kes alatasa pidutseb. Hüperborealased kinkisid Perseusele peo käigus tiivulised sandaalid nagu Hermesel, koti, mis iga asja jaoks paraja suurusega oli, ja nähtamatuks tegeva mütsi, et gorgod ei näeks Perseust taga ajada.

Salvador Dalí skulptuur Perseusest Medusaga Marbellas

Edasi said nii Hermes kui Perseus juba lennata. Nad jõudsid gorgode saarele. Sinna saabus ka Athena. Gorgod magasid parajasti. Nende peegelpildi vaatamine kiviks ei muutnud; niisiis jälgis Perseus gorgosid kilbi kaudu. Athena näitas, milline kolmest gorgost on Medusa, ja juhtis Perseuse kätt löögi ajal. Tasuks võttis Athena hiljem Medusa pea ja kilbi tagasi ning kinnitas Medusa pea amuletiks oma aigisele.

Tagasiteel jõudis Perseus Aithiopiase, kus nägi merekaldal kalju külge aheldatud neiut. See oli Andromeda, keda oraakli käsul maad laastavale merekoletisele Ketosele ohverdati, et teda lepitada. Perseus armus neiusse otsekohe. Ta jäi kaldale koletist ootama ja kui see tuli, lõi tal pea maha nagu Medusal. Perseus viis Andromeda vanemate Kassiopeia ja Kepheuse juurde ning palus neilt tütre kätt, mida need talle ka rõõmsalt lubasid.

Sellega ei olnud aga nõus Phineus, kellele Andromeda enne naiseks lubatud oli. Perseusel tekkis tema ja ta sõpradega tüli ning Perseus näitas neile Medusa pead, muutes nad kõik kiviks.

Perseus ja Andromeda läksid nüüd Seriphosele, kus Polydektes parasjagu pidutses. Perseus läks peole ja teatas, et täitis kuninga soovi. Pidulised olid juba purjus ega uskunud. Polydektes hakkas teda pilkama: «Jumalad teavad, kellel sa pea maha lõikasid, vahest mõnel lehmal või lambal.» Perseus vihastas ja näitas Medusa pead. Peale Perseuse enese, kes kõrvale vaatas, ei jäänud seltskonnast keegi ellu.

Perseus ja Andromeda

Perseus viis nüüd Andromeda ja ema Tirynsi Argolises. Rahvas oli Akrisiose maalt minema kihutanud ja Perseus sai uueks kuningaks. Ta abiellus Andromedaga ja nad said kuus poega (Perses, Alkaios, Heleus, Mestor, Sthenelos ja Elektryon) ning tütre Gorgophone, kelle nimi tähendab tõlkes 'gorgohäälne'. Perseuse lapsi nimetati perseiidideks. Nende järeltulijad valitsesid Argolist, Messeenet, Mükeenet ja Teebat. Perseuse ja Andromeda järglaste hulka kuulus ka Herakles.

Ettekuulutus, et Danae poeg tapab Akrisiose, läks siiski täide. Akrisios leidis pelgupaiga Põhja-Kreekas Larissas. Perseus osales seal spordivõistlusel kettaheites, kui tema käsi vääratas ning ta heitis kiviketta publikusse. Akrisios sai silmapilkselt surma.

Pärast surma tõsteti Andromeda, Perseus, Kassiopeia, Kepheus ja Ketos tähtkujuna taevasse (Andromeeda, Perseus, Kassiopeia, Kepheus ja Lohe).

Perseus kunstis

[muuda | muuda lähteteksti]

Perseuse müüti kujutati juba antiikajal reljeefidel, vaasidel ja seinamaalidel, sealhulgas Pompejis.

Skulptuuris on Perseust kujutanud Antonio Canova, Benvenuto Cellini ja Salvador Dalí, maalil Edward Burne-Jones, Piero di Cosimo, Rembrandt, Peter Paul Rubens, Louis de Silvestre, Giovanni Battista Tiepolo, Tintoretto ja Tizian. Firenzes (Cellini), Marbellas (Dalí) ja Poznanis on Perseusele skulptuur püstitatud.

Hans Sachs on kirjutanud Perseusest komöödia, Pedro Calderón de la Barca ja Pierre Corneille näidendi ning Jean Baptiste Lully ooperi.